säde

lüüa käega, alla anda – pole justkui õigustet’ .
aga kaua’s jõuad kanda paati õlal’, vastuvett?
millal küll saab vastu seina muudkui peaga jooksmisest?
millal aitab? millal lakkad? millal loobud lootusest?

see selleks

luule (nagu ka elu) vajab sädet
Puudutust

 

jah, teist inimest.

 

kandnud olen vaikust kaua
jagamata sõnagi
pole midagi, mis laulaks
pole kaasaviivat viit

pole viit ja pole viita

tahtmine on kadunud
hinge täitvat tuleriita
olen aina palunud ..
näha tahtnud kuhu siit
ja mismoodi edasi
..

vaikust olen kandnud kaua
öelda
pole
midagi

 

 

Advertisements

About hetkes

täna on See Päev:)
Rubriigid: tuulelaulud ja lood. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s