progress

mu möödund’ öises unes olid kana-ajuga inimesed

nad olid tehtud/kokku pandud teiste inimeste poolt – inimese keha, kana aju
ja nood teised (need tegijad) püüdsid mind veenda selles, et see ongi Progress
jaet kõik on liikumises. jaet nii peabki olema. sestet siia me oleme ju jõudnud ..
jaet seal ei ole mittemidagi, mida mina teha saaks, et seda peatada/muuta .. lepi sellega ..

ängistus
oli see, mida ma tundsin
abitus
et see, mis ümberringi on ja toimub, ongi õige ..
sest siia me oleme ju jõudnud
kogu oma progressiga

ma ärkasin selle peale, kui üks kana-ajuga inimene hoidis päris (pruunikirjut) kana süles ja hakkas tolle saba kääridega ära lõikama ..

 

rubriigist: sweet dreams ..

Advertisements
Rubriigid: tuulelaulud ja lood | Lisa kommentaar

säde

lüüa käega, alla anda – pole justkui õigustet’ .
aga kaua’s jõuad kanda paati õlal’, vastuvett?
millal küll saab vastu seina muudkui peaga jooksmisest?
millal aitab? millal lakkad? millal loobud lootusest?

see selleks

luule (nagu ka elu) vajab sädet
Puudutust

 

jah, teist inimest.

 

kandnud olen vaikust kaua
jagamata sõnagi
pole midagi, mis laulaks
pole kaasaviivat viit

pole viit ja pole viita

tahtmine on kadunud
hinge täitvat tuleriita
olen aina palunud ..
näha tahtnud kuhu siit
ja mismoodi edasi
..

vaikust olen kandnud kaua
öelda
pole
midagi

 

 

Rubriigid: tuulelaulud ja lood | Lisa kommentaar

armastus on

tuhat aastat eemal

äraolnud
tulemata jääb
ja kuigi ennast allaandmast keelan
järjest lühemaks jääb iga järgnev päev
*

ühel mingil pikapäevalõpul
maha heites
ilmselt sinna jään
liig väsinud
ei mingit võitlust

see maailm siin toimub raha väel ..
*

ja armastus on tuhat aastat eemal
äraolnud
tulemata veel ..

kuid minu jaoks on hilja
aega veeta
mõeldes, et kõik alles alguses ..

Rubriigid: tuulelaulud ja lood | Lisa kommentaar

.

(lauldes:)

mina ei karda
katki minna

ma juba olen

nagunii.
koguaeg

rõõmule laiali,
valule valla

kord lume all peidus,
kord täisõies aed
.

 

mina ei karda hirmu tunda
või valu
või kurbust ..
misiganes: tuld!
.

mida ma kardan on
surnud olla,
ennem kui päriseks
pärib mind muld

et justnagu kõnnin
jaet justnagu hingan

ent silmad on tühjad ja süda on tuim ..

seda ma kardan –
– kui elu enam ei hinda,
kui enam ei oota koidikuid
..

25.5.18/9.6.18

 

Rubriigid: tuulelaulud ja lood | Lisa kommentaar

inLimbo

kuskil
seal vahepeal
kuskil kohatus kohas
serval vahedal
janu on juua puhast
ehedat olemust

ausat
..

tühjusest kõlisev
algab päev
vastu ei helise

/

märkamatult
olin hoidnud
varblast oma pihus

ja seda juba aastaid

et midagigi ..
kild mittemillestki rohkem

üks raas

 

tuvi

tuvi on jätkuvalt katusel
püüdmatus kauguses

ja mul on aeg varblasel minna lasta

/

liblikas
lahkus mu juurest
ta sinistel tiibadel
vaikuseks
lakkas luule
.

mööda
ristuvaid teid
me käime
.

 

ma tunnen sind tuules

Rubriigid: tuulelaulud ja lood | Lisa kommentaar

kuidas oleks elada

me kordume
ajas
ruumis
teineteises

kohtudes

puuted ja sõnad
pilk üle õla
pilk pilgus
naer
silmapõhjani – Tere!
Tere!

(.. ära mine)

 

ja niimoodi korraks saadki. aimu. et mismoodi võiks olla .. päriselt.
mis tõeliseks kunagi ei saa. jaet tegelikkus on elu läheduseta ..
niimoodi korraks. justnagu elekter. kuidas oleks elada

Rubriigid: määratlemata | Lisa kommentaar

võibolla. kunagi aprillis


ja ma valin sinu. ka nüüd. alati

 

Rubriigid: tuulelaulud ja lood | Lisa kommentaar